Ajujahi 10 õppetundi

Ajujaht on Eesti suurim ettevõtluskonkurss. Käesoleval aasta on käimas juba Ajujahi V hooaeg.


Jälgides Ajujahil osalejaid ja Eesti startup maastikku laiemalt, toome välja 10 olulisemat õppetundi:

1. Maailmas ei ole midagi päris uut. Tihtipeale arvatakse, et eduka uue startupi loomiseks peab välja mõtlema midagi päris uut, mida mitte keegi ei ole varem teinud. Tänapäeva maailmas millegi seni avastamata väljamõtlemine on suhteliselt võimatu. Seega tuleks keskenduda enam sellele, kuidas olemasolevaid tooteid/teenuseid mingil viisil paremaks muuta. Nagu ütles Rainer Sternfeld (ABB) Ajujahi inspiratsiooniseminaril: „20. sajandil õppisime asju leiutama, 21.sajandil me õpime neid asju juhtima, efektiivsemaks muutma, optimeerima“.

2. Uued ideed tekivad läbi seoste leidmise. Enamus Ajujahile esitatud ideedest on seotud meeskonnaliikmete praeguse töö või hobidega. See tähendab, et tõeliselt head ideed lahendavad mingit konkreetset probleemi ning tulenevad elust enesest.

3. Oma ideesse tuleb armuda, kuid mitte jäägitult. Tihtipeale juhtub, et meeskonnad jäävad oma esialgse idee külge nii kinni, et ei oska seda teise nurga alt vaadata ja edasi arendada. Reaalsuses aga käivitub heal juhul äriplaan B, suurema tõenäosusega lausa X, Y või Z. Oma ideesse tuleb suhtuda avatud silmadega ning paindlikkusega, et idee saavutaks oma täieliku potentsiaali. Siin on asjakohane meelde tuletada Steve Blanki startupi definitsiooni: startup is a temporary organisation desingned to search for a repeatable and scalable business model. Selle definitsiooni järgi ongi startup loomu poolest selline moodustis, mis on pidevalt kõige paremini toimiva ärimudeli otsingutel. Kui ärimudel on paigas ja testitud, siis formuleerub selle põhjal nn „päris“ ettevõte. Ärge lööge oma ärimudelit liiga kiiresti lukku. Otsige ja katsetage. Ajujaht pakub selleks väga head turvalist keskkonda.

4. Idee ilma teostuseta ei ole suurt midagi väärt. Oleme tihti pidanud kokku puutuma sellega, et keegi arvab, et Ajujahile esitatud idee oli tegelikult tema poolt juba ammu välja mõeldud ja idee on temalt ära varastatud. Siinjuures tuleb mõista, et ideed kui niisugust on äärmiselt keeruline kaitsta. Kõige parem kaitse on teostus. Inimestel on väga palju ideid, mis on peast läbi käinud, kuid vaid vähesed suudavad ja on motiveeritud neid ka teostama. Seega, kui keegi on asja kätte võtnud ja „sinu“ idee ära teinud, siis ei jää sul enamasti muud üle, kui endale tuhka pähe raputada, et sul endale ei olnud õigel ajal pealehakkamist.

5. Oluline on teha vahet heal ideel ja heal äriideel. Kui oled välja mõtelnud mingi toreda vidina, kuid ei oska vastata küsimustele, kuidas sellega raha on võimalik teenida, kes on klient ja kui suur on potentsiaalne turg, siis on tegemist lihtsalt vahva leiutisega, mitte vinge äriideega. Meie kogemus näitab, et nendele küsimustele vastuste leidmine ei ole meeskondade jaoks just kerge, kuid Ajujahis või investorite silmis edukas olemiseks, peab sul neile vastus olemas olema.

6. Born to be global. Eesti startupidel kipub olema liiga vähe ambitsiooni vaadata Eestist kaugemale. Kiputakse mõtlema, et alustame Eestist ja siis läheme Lätti, Leetu ja võib-olla Soome ka. Sten Tamkivi on öelnud, et Eesti ei pruugi olla paljude toodete/teenuste puhul üldse hea test-turg, kuna Eesti on liiga väike. Eestis ei saa arendada globaalset äri, mis nõuab palju inimtööjõudu, seega tuleb meil eriti palju vaeva näha sellega, et välja töötada kavalad ärimudelid, mille puhul mahu kasvades inimtööjõu jm kalli ressursi vajadus ei kasvaks. Ja selline mõtteviis peaks olema kohe algusest peale, kuna hiljem oma toote/teenuse kohandamine suurtele turgudele võib olla keeruline ja kulukas.

7. Raha ei ole peamine. Vähemalt päris alguses mitte. Startupid kipuvad liiga ruttu keskenduma investorite otsingutele, omamata veel selget ettekujutust oma ärimudelist ja sellest kui palju ja milleks neil rahastust vaja on. Ajujahis püüame meeskondi aidata just eelkõige ideedest toimivate äride arendamisel ning alles seejärel õhutame neid kaaluma investori kaasamise võimalusi ja tingimusi.

8. Investeeritakse meeskondadesse. Uue ettevõttega alustamine nõuab suurt riskivalmidust, pühendumist, motivatsiooni ja oskust teha tiimitööd. Meeskonna pädevus olulistes ärivaldkondades ning meeskonnaliikmete omavaheline klapp on üks olulisemaid kriteeriume, mille järgi hinnatakse startupi edupotentsiaali. Seega vali hoolikalt oma tiimiliikmeid, räägi nendega selgelt läbi ootused ja panused. Jäta meelde: businesses don’t fail, people do.

9. Tuleb osata õppida teiste kogemustest. Startupide tugisüsteemid on peamiselt üles ehitatud kogemuste jagamisele. Mentorid jagavad oma kogemusi, žürii kommenteerib ja annab tagasisidet, toimuvad kohtumised erinevate startup’ide asutajate vahel, kutsutakse esinema edukate ettevõtete juhte jne. Kõik need inimesed räägivad erinevatest juhtumitest ja kogemustest. Noor ettevõtja peab omandama hea analüüsimise, seoste leidmise ja ka üldistamise oskuse, et kõikidest nendest väärtuslikest kogemustest enda jaoks midagi kõrva taha panna ja oma äri arendamisel ära kasutada.

10. Investeeri suhetesse. Panustada tuleb strateegiliselt oluliste suhete loomisesse ning nende realiseerimisse. Eesti startup maastikul toimub igal nädalal mitmeid networking üritusi, seminare, esitlusi jmt. Neid võimalusi tuleb targalt kasutada ja igalt ürituselt lahkuda vähemalt ühe uue väärtusliku kontaktiga, mis võimaldab sul liikuda lähemale oma kliendile, leida mõni hea koostööpartner, investor vmt. Ja ära unusta siis ise aktiivne olla ja neid kontakte realiseerida.


 Artikkel on ilmunud Heateo Sihtasutuse ajakirjas Head Uudised