Cleveroni nime teavad pea kõik – nutikate pakiautomaatide tootja on võitnud erinevaid ettevõtlusauhindu ja teinud suuri diile rahvusvaheliste ettevõtetega nagu Walmart ja Zara.
Me küll ei mõtle sellele, aga oma igapäevaelus puutume Cleveroni toodetega pidevalt kokku – näiteks üle Eesti leiduvad Itella pakiautomaadid on nende valmistatud. Eesti esimesel disainmõtlemise konverentsil rääkis Cleveroni innovaatilisest tootearendusest lähemalt firma tootedisainer Lauri Hirvesaar.
“Väljastpoolt tundub see ajaline aken, mil kõik toimunud on, väga lühike ning liikumine sirgjooneline. Seestpoolt vaadates on teekond olnud muidugi märksa käänulisem,” ütleb Hirvesaar.
Uus toode peab aitama aega võita
Cleveronis lähtutakse uute ideede rakendamisel lihtsast põhimõttest – kas see aitab kliendil ja lõppkasutajal aega võita? Kui aitab, minnakse ideega edasi. Kui ei, siis võib selle idee kõrvale panna. Ettevõttest ligi pool ehk 100 inimest tegeleb uute toodete loomisega, neist omakorda pooled on tarkvaraarenduse peal ja pooled tehniliste lahendustega tegelevad insenerid.
Cleveroni tooteportfell on võrdlemisi lai. “Oleme tekitanud nö oma ökosüsteemi. Kust tulevad uute toodete ideed? Ikka sellest, et iga lisanduv toode peaks täitma mõne uue lünga, aga toetama ka olemasolevaid,” selgitas Hirvesaar.
Lauri Hirvesaar ütleb, et ettevõte vaatab pakkide liikumist erinevate pakiautomaatide vahel kui ketti ja otsib selle keti nõrgemaid lülisid – kus saaks midagi parandada või kus hoopis midagi uut luua. Cleveron uurib ja kuulab väga palju oma lõppkasutajate tagasisidet – millest klient unistab, seda asutaksegi lahendama.
Viimaseks näiteks selles vallas on kodune pakiautomaat. “Kui veel mõne aja eest julgesid inimesed soovida pakiautomaati lähimasse supermarketisse, siis täna soovitakse seda juba oma koju, ukse ette,” selgitab Hirvesaar. “Ja nii sündiski personaalne pakiautomaat. Seda toetas viimase aja kasvav trend – e-poodidest toidukaupade tellimine. E-poest tellides soovib klient kaupa kätte saada kiiresti ja kohe. Kulleriga tuleb leida selleks 2-tunnine ajaaken ja kullerit oodata. Meie plaan on selline, et kui päeva jooksul tekib mõte midagi kokata, saab teha kohe tellimuse sobivast e-poest ja õhtul juba kodus kaubad automaadist välja võtta ning kokkama asuda. Personaalse pakiautomaadi sees on ka termokast, mis säilitab neid asju, mis vajavad veidi jahedamat temperatuuri.”
Ideede inkubaator
Cleveronis on juba paar aastat eksisteerinud majasisene ideede inkubaator nimega Team X. “Seal võtamegi uued ideed üles. Seal on kõige lahtisema pea ja avatuma suhtumisega leiutaja- tüüpi inimesed, kes katsetavad uusi asju ja proovivad jõuda tõdemuseni, kas see töötab või mitte. Kui saame toote puhul nädala-kuuga aru, et maailm pole selleks valmis või tehniliselt asi ei toimi, siis saame selle rahulikult kõrvale heita. Team X-il on piisavalt paks nahk, et mitte kurvastada, kui mõni idee kohe lendu ei tõuse. Kui hakkaksime igast ideest kinnisilmi kohe seeriatoodet arendama, oleks eksimine palju valusam – nii ajaliselt kui ka rahaliselt.”
Kui Team X-il on proof of concept käes, siis alustatakse tootestamist. “Selle puhul on oluline ka intellektuaalse omandi kaitsmine. Kuna me oleme välisturgudel, siis on üle maailma meie toodete kopeerimissoov suur. Oleme oma tooteid paljude patentide ja litsentsidega kaitsnud.” Tootestamise käigus pannakse kokku vajalik tarneahel, valmistatakse ette turundust ning müüki ja leitakse esimesed partnerid pilootprojektideks.
Toimiv välirobot, millest 99,9% asub siseruumides
Selleks, et Cleveronil oleks olemas välitingimustesse sobiv pakiautomaat, millist me kõik teame täna, kulus neli aastat kõva tööd ja neli erinevat töötavat prototüüpi, mis erinevad üksteisest kardinaalselt. Välitingimustesse sobiv oli tingimuseks kahel põhjusel – esiteks, nelja aasta eest nägi firma selle toote põhikliendina postiettevõtet, teiseks – kaubanduskeskustesse pakiautomaatide paigaldamine on kallis, sest kaubanduskeskuste pinna rent on kallis.
Täna asuvad 99% Cleveroni müüdud robotitest aga siseruumides. Hoopis jaeketid ostavad neid kõige rohkem ja jaeketti huvitab, et inimene tuleks poodi sisse.
“Meie kõige valusamad vastu näppe saamised tulevad vast sellest, et oleme suurest soovist oma klientidele aega pakkuda, seda endale liiga vähe jätnud ja pisut toore tootega välja läinud,” tunnistab Hirvesaar. “Aga konkurentsis teistest ees püsimiseks tuleb teinekord toodet küpseks kasvatada siis, kui ta on kliendile juba üle antud. Õnneks on meil väga hea meeskond ja mõistvad kliendid. Suudame kiirelt reageerida ja olukordi lahendada. ”
Tulevik – droonid ja isejuhtivad autod
Cleveroni tootedisainer rõhutab, et firma ei plaani ise lähiperspektiivis drooni- ega autoehitajaks hakata. “Selles vallas on teised ettevõtted meist aastakümneid ees, meie keskendume oma kompetentsile – kuidas toimetada pakkidega. Aga kuna turult pole meie ideede katsetamiseks ja esitlemiseks sobilikke platvorme alati võtta, oleme pidanud oma pakiveodrooni ja kullerauto prototüübid ka ise disainima ja valmis ehitama” selgitab Lauri Hirvesaar.
* Päev peale Disainmõtlemise konverentsi esitles Cleveron avalikkusele uut ja hiiglaslikku robotkulleri prototüüpi, mis hakkab sõitma nii linnatänavatel kui ka maanteedel. *
Kui soovid oma tiimi ja ettevõttesse tuua disainmõtlemise ja tootearenduse kompetentsi, siis ootame teid kandideerima EASi uude tootearendusprogrammi DISAINI MEISTRIKLASS.
Loe programmi kohta lähemalt: www.eas.ee/teenus/disainimeistriklass/