Kultuurisündmuste korraldajate, piirkondlike turismiettevõtjate ning kohalike omavalitsuste koostöö

29.veebruaril Artise kinos tutvustatud ja laialdaselt meediakajastusi saanud kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamise uuringu üldised järeldused on üsna head.


20 analüüsitud erineva mastaabi ja ajalooga kõige erinevamates Eesti piirkondades toimunud kultuuri- ja spordisündmuse põhjal saab väita, et iga eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda keskmiselt 4 € ja külastjate rahulolu keskmine näitaja oli oli üsna kõrge : 7-palli süsteemis 6, 1. Kui aga lähemalt uuringu tulemustesse süüvida, siis ilmneb, et ürituste ja piirkondade lõikes on käärid suured.


Omavalitsuste roll ürituste korraldamisel oli väga erinev. Parimate näidete puhul osutab omavalitsus sündmuste korraldajatele igakülgset abi, nt prügikoristuse, teehoolduse ja parkimise korralduse, reklaamimaksust vabastamise, täiendavate turunduskanalitega panustamise kaudu kuni rahalise toetuse ja pikaajaliste toetuslepinguteni välja. Kõik need tegevused on planeeritud ka arengukavades ja eelarvetes. Kahjuks on ka sündmusi, kus koostöö kohaliku omavalitsusega täiesti puudub. Ilmselt ei suudeta neil juhtudel näha laiemat kasu piirkonna arengule ja mainele ja piirkonna arenguvõimaluste analüüs on jäänud lünklikuks. 


Ka koostöös ettevõtjatega, turismiteenuste pakkujatega ja teiste sündmuste korraldajatega on palju kasutamata potentsiaali. Algab see koordineeritult koostatud ürituste kalendrist ja ulatub (turismi)teenust pakkuvate ettevõtjate parema valmisolekuni tipphetkedel mitme(kümne/saja)kordistunud klientuuri teenindada. Ja selleks pole alati tarvis suuri investeeringuid. Külastaja tänu ja kõrgema rahulolu tagamiseks piisab nii mõnigi kord, kui tagada kohviku või restorani köögi valmisolek pakkuda toitlustamist pärast meeleoluka kontserdi lõppu, poe lahtiolekuaegade pikendamisest, kaubavarude suurendamisest ja mõne lisateenindaja palkamisest. Ja mis kõige toredam – niiviisi saaksime oluliselt kasvatada piirkonda jäetava raha hulka. Lihtsad, kuid sageli raskesti (?) saavutatavad asjad!


Kui me veel saaksime turismiteenuste pakkujate kodulehtedele ka sündmuste info ja vastupidi ning suudaksime pakkuda lihtsaid pakette, mis sisaldavad sündmuse külastust majutust, toitlustust, vajadusel transporti ja ehk ka huvitavat järelprogrammi või reisimarsruuti piirkonnas, oleks nende sündmuste mõju ja panustatud 1 euro korrutis majandusliku mõjuna piirkonnas veel oluliselt suurem.


Võimalus on ka rohkem panustada kultuuri-ja spordiürituste korraldusega seotud teenuste pakkumisse. Uuringu andmetel jäi piirkonda vaid keskmiselt 35% ürituste eelarve kuludest. Ehk nagu ütles uuringu üks läbiviijaid ja analüüsijaid Marje Josing Konjuktuuriinstituudist: „Majanduslikult saab mõjuda, kui on, kuhu mõjuda!“.


Pakutavate teenuste kvaliteet on aga määrava tähtsusega, sest kaalul on nii piirkonna kui ürituste maine, külastajate rahulolu ja sellest sõltuv korduskülastuse otsus. „Kolme kuuse ümber tõmmatud kollase lindiga piiratud platsi“ (väljavõte Marje Josingu reaalsetel külastuskogemustel põhinevast ettekandest) ei maksa tõesti kämpingukohana välja pakkuda 🙂


Uuringus väljatoodu kõlas väga tuttavlikult meie erinevate turismikoolituste valupunktide kontekstis.


Rohkem koostööd, võimaluste märkamist, loomingulist lähenemist ja heal tasemel realiseerimist!