Mõtlemine juhile kohustuslikuks

Oma koolitustel soovitan juhtidele, et kord nädalas oleks hea võtta aega mõtlemiseks. Kohe päriselt ja spetsiaalselt. Kasvõi üks tund, et mõelda kuidas ja mida saaks oma ettevõttes või organisatsioonis teisiti teha, et lõpptulem saaks parem. Tihti vastatakse selle peale: „Me mõtleme ju kogu aeg!“ ja tavaliselt jääb see soovitus ka praktikas läbi proovimata ja sisse viimata peale sellist vastust. Päris tihti kuulen ka küsimust: „Aga millest siis mõtlema peaks?“


Mis on selle vastuse „Me mõtleme kogu aeg“ taga? Üldjuhul hulk jooksvaid asju ja tulekahjusid. Kõige valjemini kõmisev väline mõjutaja suunab juhi mõtteprotsessi hetkes ja järgmine (veel) valjem annab mõtetele uue suuna. Sellises kiires mõttesuundade ja –teemade muutuses ei ole üldjuhul võimalik vaadata oma tegevust või äri kõrvalt ja asuda paremaid lahendusi otsima. Nimelt ei teki vaheaega, et mõtted jõuaks sellisele rajale – kui üks hetkeprobleem on lahendatud, siis on kohe järgmine koputamas järjekorras. Ei saa loomulikult jätta igapäevatööd tegemata ja neid lahendusi läbi mõtlemata, kuid tähtis on vaadata ja ka näha „suurt pilti“.


Kui juhi neli peamist kohustust on mõelda, otsustada, koordineerida ja vastutada, siis selles loetelus on mõtlemine kindlasti esikohal. Ja see sisaldab eeskätt just pika perspektiivi nägemist, läbikaalumist ja suuna kujundamist ning vajadusel ümberkujundamist. Ehk siis siin on ka esmane vastus küsimusele „Millest mõelda“ 🙂


Loomulikult võib alustada probleemide hulga analüüsist – kui nädala või kuu jooksul lahendamist nõudvad situatsioonid üles tähendada enda jaoks, siis tekkib andmekogum, mille analüüs võib võib anda selge suuna ka uute lahenduste peale mõtlemiseks. Kui neid jooksvaid asju mitte üles kirjutada, siis on mõtlemise ja analüüsi hetkeks teil andmed kadunud, mattunud uute pealetulevate probleemide kuhja alla ja nii juhtub, et taas tegelete põhjustele mõtlemise asemel tagajärgede silumisega.


Silmas peaks pidama, et mõtlemiseks tuleb luua endale sobiv keskkond. Küsimus pole siinkohal isegi mitte niivõrd selles, et kas kontor või jalutamine metsas või mere ääres, kuivõrd selles, et selleks valitud ajaks eemaldada esmased katkestajad – mobiiltelefon, e-mail jms. Kui on karta kolleegide või klientide kohale ilmumist, siis ka selle vastu tuleb (ja kindlasti ka saab) end kindlustada. See aeg on teile isiklikult arendusmõtetega tegelemiseks. Tagasi hiljuti juhtunule ja peamiselt edasi tulevikku vaatamiseks. Head tulemused ja uued ideed võivad kohale ilmuda mõnel kohe, teisel mingi aja jooksul. Kõige tähtsam on kujundada endas harjumus võtta mõtlemiseks ja kõrvalt vaatamiseks aega, ilma selleta on väga suur tõenäosus jäädagi tulekahjusid kustutama.


Hääd mõtlemist!