Liidrite foorumil esines pikema avaldusega Patrick Dixon (raamatu “Futurewise” autor, rohkem infot tema kohta: http://www.globalchange.com/), kelle sõnumi põhiline sisu oli, et nii asju tegema kui ostma paneb inimesi järjest rohkem emotsioon.
Tehnoloogia ja innovatsioon on vahvad, aga kui emotsiooni ei teki, siis kasutamist ja arendamist ka ei tule. Lihtne näide Nokia ja Apple’ga annab meile ka tõestust – Nokia tehnoloogia pole üldse paha, aga Apple müüb enda tehnoloogiale kaasa nii palju emotsiooni, et ostu-otsused lähevad sinnapoole.
Ma ise aga tahaks hoopis tulla oma mängumaale – strateegilisse äriarendusse ja tuua sellesama emotsiooni teema seose sellisesse praktilisse töövahendisse nagu ärimudel. Ärimudeli keskne plokk on lisaväärtus, mida oma kliendile pakute. Mitte lihtsalt teie toode või teenus (tehnoloogia, innovatsioon) vaid lisaväärtus, mis selle kasutamisest saadakse. Ehk emotsiooni tekitajad. Kui suudate neid tegureid üles lugeda ärimudelis, mis tarbijas/sihtgrupis läbi saadava kasu positiivse emotsiooni tekitavad, siis olete juba peaaegu võitnud. Miks peaaegu? Selle pärast, et emotsioon tuleb nüüd, kus te selle olete ise ära märganud, ka potentsiaalsele kliendile maha müüa. Nagu kõigi asjadega – teadlik juhtimine viib kiiremini tulemusele. See tähendab, et kui me oskame kliendile näidata tema tulevast emotsiooni meie toote või teenuse kasutamisest saadava kasu läbi, siis oleme päriselt võitnud.
Ärimudel on sellepärast hea tööriist toodete-teenuste ja seotud süsteemide arendamisel, et lähtub palju sihtgrupi vajaduste mõistmisest ja emotsiooni tekitamisest ning juhtimisest. Ja nagu nüüd herr Dixon veel üle kinnitas – emotsioon on ka kõige selgem liikumapanev jõud – seega tasub lisaväärtuse kirjeldamine ärimudelis end vägevalt ära.