Ratsionaalsus tapab ideed



Oma kurvastuseks olen viimasel ajal oma töös näinud palju seda, et inimesed ei julge mõelda suurelt.


Liiga sageli tahetakse ajurünnaku käigus lahendust puudutavad pisiasjad läbi mõelda, mistõttu lähevad tänu sellele kaotsi kõige väärtuslikumad ideed. Ideed tunnistatakse juba eos ebarealistlikeks ning leitakse ohtralt vastuargumente, miks idee ei ole teostatav. Kas see on tingitud meie eestlaslikust üliratsionaalsest ja kaalutlevast mõttelaadist, pessimismist, ajanappusest, varasematest ebaõnnestumisest või muust sellelaadsest – seda ei oska ütelda. Fakt on aga see, et meie mõtlemine on millegi või kellegi poolt raamidesse pandud, millest väljaastumine ja uute ideede kaalumine tundub meile mõttetu ajaraiskamine. See on viinud selleni, et enamik kohalike omavalitsuste arengukavadest, turismiarengukavadest ja objektide arendamise kontseptsioonidest on suhteliselt sarnased "harju keskmised". Vaid mõned üksikud on suutnud endale tekitada tõsiseltvõetava konkurentsieelise.  


Samal ajal peame endale aru andma, et me elame pidevas asjade, teenuste ja toodete ülekülluses. Konkureerivate toodete ja teenuste vahelised erinevused on peaaegu olematud (nt hambapastad ja pesupulbrid või muuseumid ja turismitalud). Väga vähe on tooteid ja teenuseid, mida ei saa teistega asendada – kas ma külastan Kuressaare linnust või Haapsalu, lähen Pärnu randa või Narva-Jõesuusse, need on enamuse jaoks täiesti võrdväärsed valikud. Ainus võimalus inimeste tähelepanu tõeliselt köita on pakkuda neile midagi päris uut. Me peame tegema midagi sellist, mida keegi teine pole varem teinud, et tõeliselt eristuda, meelde jääda ja edasi areneda.  


Tegelikult on kõik inimesed äärmiselt loovad, kui neile selleks vaid võimalus anda. Ja inimesed on veel eriti loovad, kui nad koos tööd teevad. Mida erinevamad mõtlejad on, seda huvitavamad lahendused sünnivad. See on ka põhjus, miks tuleb uute ideede ja lahenduste otsimisse kaasata paljusid erinevaid osapooli. Eriti kasulik on kaasata inimesi, kes on idee otsesest elluviimisest ja rahastamisest eemalseisvad, kuna nemad julgevad pakkuda suuremaid ja kõrgema lennuga ideid. Neil puuduvad raamid ja kohustus hakatata kohe mõtlema ideede elluviimist takistavate asjaolude peale.  


Kirjutan seda seetõttu, et julgustada kohaliku elu edendajaid kõrgelt lendama. Tuleb keskenduda heade ideede leidmisele mitte halbade väljapraakimisele – küll hiljem jõuab maa peale tagasi tulla ja idee teostatavust analüüsida. Oluliselt kehvem seis on siis, kui ei olegi, mida analüüsida.


Ülle Puustusmaa

BDA Consulting partner

ylle@bda.ee