Ärimudeli arendamine algab üldjuhul tänase ärimudeli ning selle tugevuste ja nõrkuste hindamisest, sh võrdlus konkurentidega ning väliskeskkonna mõjude kaardistamine. Ärimudeli arendamine toimub ettevõtte strateegilist visiooni ja suunda silmas pidades. See peab kaasa aitama kokkulepitud suuna saavutamisele. Alles peale selle eeltöö tegemist saab asuda põneva ideede genereerimise juurde, kuna uutele ideedele on vaja luua mõningane raamistik.
¼ reegel
Ärimudeli uuendamise protsess koosneb neljast osast: 1) tänase ärimudeli ja ettevõtte strateegia kaardistamine; 2) tugevuste ja nõrkuste hindamine; 3) ideede genereerimine ja hindamine ning 4) tegevusplaani koostamine. Kõigile neljale etapile tuleb panustada sama palju aega ja energiat. Kui ühest etapist üle libiseda, siis ei saa ka tulemus terviklik ning rakendatav. Meie kogemus näitab, et 1-2 päeva iga teema peale on piisav. Siis saab minna teemadesse vajalikul määral sisse, kuid samas hoiab ka tempot ja ei väsita asjaosalisi ära. Oluline on, et osalejatel oleks kogu aeg teekond silme ees, et saadaks aru, miks praegu käsil olev töö on vajalik ja kuidas see annab sisendi järgmise sammu jaoks.
See pole see
Sageli võib peale ideede genereerimist tekkida tunne, et miskit uut justkui nagu ei tulnudki välja ajurünnakute käigus. See juhtub enamasti seetõttu, et sarnaseid ajurünnakuid on erinevas kontekstis läbi viidud korduvalt varemgi ja need ideed on jäänud sahtlisse ootele. See, et neid ideid ei ole ellu viidud, ei ole alati märk sellest, et need on kehvad ideed. Tihtipeale on jäänud ideed ellu viimata hoopis seetõttu, et ei ole tegeletud nende elluviimise korraliku planeerimise ja koordineerimisega. Keegi ei ole võtnud enda peale seda rasket kohustust ideed ka tegelikkuses rakendada. Igapäevaste muredega tegelemine on lihtsalt hõivanud kogu aja. See ongi üks tegutsevate ettevõtete suurim väljakutse – kuidas hoida käigus olemasolevat äri ning samal ajal viia ellu innovatsiooniprojekte.
Selleks, et tekiks rohkem ahaa-efektiga ideid, on võimalik kasutada väga erinevaid ajurünnaku metoodikaid. Ärimudeli arendamise kontekstis kasutame meie oma töötubades näiteks kliendi vajaduste, valude ja kasude detailset kaardistamist, klienditeekonna analüüsi, „mis oleks kui…“ küsimusi (nt mis oleks kui te loobuksite ühest oma kliendisegmendist) jne. Arendusideede nn väljatõmbamiseks on palju tehnikaid.
Lihtsad ja kiired lahendused
Ideede hindamisel palume tavaliselt meeskonnal hinnata ideid 2 kriteeriumi lõikes – mõju eesmärgile ning teostatavus. Hindamise tulemusena saab ideed kategoriseerida neljaks 1) prioriteetsed arendused; 2) leia teostamiseks partner; 3) lihtsad kiired lahendused ja 4) jäta hetkel kõrvale. Keskenduma peaks prioriteetsetele arendustele, mis on potentsiaalis väga suure mõjuga ettevõtte eesmärkidele ning mis on suhteliselt lihtsasti teostatavad. Teisena võiks vaadata neid lahendusi, mille elluviimiseks on sageli mõistlik kaasata mõni väline partner. Need on ideed, mis omavad suurt mõju, kuid mille elluviimine on keerukas või nõuab suuri investeeringuid. Selliste ideede puhul tasub vaadata organisatsioonist väljapoole ning kaasata vajalike teadmistega partnereid (nt keerukamad tootearendused, lisateenuste pakkumine jne).
Sahtlist välja
Selleks, et kõik need vahvad ideed ei jääks õhku rippuma, peab iga arendusprotsess lõppema konkreetsete tegevuskavade koostamisega. Tuleb välja valida kuni 5 prioriteetset aredusideed ning vormida need arendusprojektideks koos tähtaega ja vastutajatega. Samuti tuleb kokku leppida protsess, kuidas hakatakse projektide elluviimist koordineerima ning millise aja tagant toimub progressi ja tulemuste ülevaatamine. Kindlasti tasub arendusprojekte ellu viia meeskonnatööna ning nn sotsiaalse surve tekitamiseks peaks progressi üle vaatamine toimuma laiemas grupis.
Meie kogemus on näidanud, et kord paari aasta tagant tasub oma ärimudeli tugevust hinnata ning läbi arutada võimalikud uued suunad ja arendused. Seda tasub aga teha ainult siis, kui toimub ka uute ideede reaalne rakendamine. Teostus on kõik!