Juht peab tahtma juhtida

Populaarsus või hea spetsialisti kogemus ei ole piisav põhjus juhiks saamisel. Populaarne võib olla inimene, kes on lihtsalt sõbralik või viskab head nalja, aga kes ei oska näiteks öelda „ei“ ega hooli liiga palju teiste vajadustest, väga heal spetsialistil võib puududa igasugune oskus organiseerida grupi tööd. 


Parima juhi saab sellest, kes ise tahab juhiks saada. Selle väljaselgitamine on tippjuhi või personalijuhi (või lahkuva juhi) tähtis töö. Staaž ettevõttes või allüksuses ei mängi liiga suurt rolli – paljud inimesed eelistavadki vaikselt ja stabiilselt ühes organisatsioonis oma spetsialisti tööd teha ja mitte vastutada teiste inimeste tööde-tegemiste-tulemuste eest.


Peab olema ambitsioon juhtida

Kui allüksuse sees on olemas inimene või inimesed, kes sobivad juhtima ja kel on ka ambitsioon juhtida, siis tuleb valida inimene seestpoolt. See lühendab sisseelamisaega oluliselt. Et teha suurepärane valik, siis on oluline rõhk sõnadel „on ambitsioon juhtida“. Inimene peab ise soovima karjääri teha, olema nõus võtma suuremat vastutust ja täitma rohkem kohustusi, samuti saama aru, et tal tuleb juhina olla aeg-ajalt ka ebapopulaarne.


Mida ei tohiks teha nö automaatselt valikuna: panna lihtsalt juhiks parim spetsialist (võid kaotada super-spetsialisti, aga juhti ikka ei saa) või kõige kauem osakonnas töötanud inimene. Kui neil puudub huvi olla juht, vastutada teiste eest, organiseerida teiste tööd – siis ei tule sellest head nahka. Oma osakonnast/allüksusest inimese edutamisel ei pruugi üksuse töös liiga palju muudatusi järgneda – see inimene on suure tõenäosusega juba harjunud väljakujunenud töörütmi ja -kultuuriga. 


Kui allüksuses pole aga organisatsioonis on mujal inimesi, kes soovivad karjääri teha, siis tuleks anda neile võimalus. Samast organisatsioonist tulles, kuid uues allüksuses juhina alustades on sisseelamisaeg küll pikem kui eelmisel valikul, kuid kindlasti lühem, kui võttes juhi väljastpoolt. Juht peab lisaks juhi-tööle sisse-elamisele ka saama aru, mida täpselt alluvad teevad, millised on allüksuse inimeste vahelised suhted, avastama arenduskohti jne.