Vedasime sel kevadel koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga kolmandat aastat järjest riiklikku e-teenuste/m-teenuste konkurssi. See on üsna harv juhus, kui riigiasutus valib sama partneri mitu aastat järjest. Kindlasti on mõlemal valikul, nii uue partneri valikul kui ka vana partneriga jätkamisel, omad plussid ja miinused. Toome siinkohal ära enda arvamused positiivsetest ja negatiivsetest külgedest.
Plussid vana partneriga jätkamisel:
Projektimeeskond tunneb üksteist, sh suhtlemisstiili, nõudlikkust, tugevusi-nõrkusi. Sel viisil toimib meeskonnatöö ja kommunikatsioon hästi, mis on projekti õnnestumise juures kindlasti võtmetähtsusega.
Selleks, et saada uuesti valituks, peab iga kord välja pakkuma midagi uut. Tellijal ei tohi jääda tunnet, et tullakse nn vana rasva pealt liugu laskma ning samuti peab teostajal endal olema ikka jätkuvalt põnev ja piisavalt väljakutseid.
Varasem kogemus aitab ennetada mitmeid riske ja seega on projekti teostamisel vähem peavalu tehniliste asjade pärast ning saab keskenduda sisu arendamisele.
Mõlemad osapooled (nii tellija kui ka teostaja) võidavad aega, kuna ei õpita igal korral uut jalgratast leiutama.
Kogemusest on teada, mis töötab ja mis ei tööta ning ei korrata vanu vigu.
Miinused vana partneriga jätkamisel:
On olemas selline kena termin nagu rajasõltuvus. See tähendab, et olles sarnast projekti teostanud mitmeid kordi võib juhtuda, et jäädakse vanadesse ideedesse kinni ning ei tulda välja uudsete lahendustega.
Teostaja vaatenurgast võib jääda tunne, et tellija eeldab igal korral odavamat pakkumist, kuna kogemusest tulenevalt on ju lihtsam sama projekti teostada. Jah, aja kokkuhoid on kindlasti olemas, aga lisaenergia tuleb teostajal suunata taaskord uute lahenduste väljapakkumisse.
Kaasatud inimeste ring jääb samaks ehk võrgustik ammendub, st on oht, et vana teostaja ei suuda kaasata uusi inimesi ning projekt muutub kitsa ringi asjaks ajada. Kindlasti on samale tööle uuesti pakkumist esitades väljakutse kaasata nn värsket verd, sh nii projektimeeskonda kui ka kaasatud inimeste ringi. E-teenuste konkursi puhul näiteks kaasasime sel korral kommunikatsioonieksperdina Daniel Vaariku ning ka konkursi žüriiliikmete hulgas oli mitmeid uusi inimesi, kes varasemalt ei ole selles protsessis osalenud. Uued inimesed toovad uusi vaatenurki ja värskeid ideid.
Projektimeeskonnal (nii tellija- kui teostajapoolsel) võib hakata igav – been there, done that. Seega peab jälgima, et meeskonnas oleks veidi uut verd, uusi mõtteid ja motivatsiooni neid ellu viia. Projekti meeskond peab projekti ja selle temaatikat fännama. Igast projektist on midagi õppida, võimalus arendada võrgustikku, saada rahuldust heast tagasisidest ja osalejate rõõmsatest nägudest.
Loodetavasti sai tasakaalustatud vaade plussidele ja miinustele.
Millised on teie kogemused?
Eesti parim e-teenus 2015 on e-residendiks taotlemise keskkond
Mõni nädal tagasi kulmineerus konkurss „Eesti parim e-teenus 2015“ ning parimaks e-teenuseks e-residentidele digitaalse ID taotlemise keskkond, mis juba teenuse käivitamise avanädalal tõstis Eesti e-residentsust taotlevate inimeste hulka mitukümmend korda. Lisaks peavõitjale valis žürii välja ka võitjad erasektori, avaliku sektori ja kodanikuühiskonna e-teenuste kategooriates.
Avaliku sektori e-teenuste kategoorias võitsid Maanteeameti e-teenused, mis võimaldavad sõiduki tausta kontrollida, juhilubasid vahetada ning sõiduki omanikku elektrooniliselt vahetada. Maanteeameti hinnangul aitab ainuüksi juhiloa elektrooniline väljastamine hoida sel aastal kokku 5000 ametnikutöö tundi. (Vaata teenust lähemalt: https://eteenindus.mnt.ee/main.jsf).
Erasektori e-teenuste kategoorias võitis Barking, mis aitab parkimiskohtade omanikel tuua vabad parkimiskohad turule. Tänaseks on Barking sel moel laiemalt kasutatavaks teinud juba rohkem kui 1300 parkimiskohta Tallinnas. (Vaata teenust lähemalt: http://barking.ee/).
Kodanikuühiskonna e-teenustest võitis Eesti Filmi Andmebaas, mis koondab informatsiooni kõikide Eesti filmide kohta. (Vaata teenust lähemalt: http://www.efis.ee/).
Parima e-teenuse publikupreemia võitis aga SportID, mille poolt hääletas Facebookis rohkem kui 600 kasutajat. Sport ID aitab ettevõtetel ja asutustel paremini hallata töötajate sportimiskulusid koondades muuhulgas erinevad spordikulude kompenseerimiseks mõeldud tšekid üheks arveks. (Vaata teenust lähemalt: https://sportid.ee/).
Kokku esitati konkursile 67 e-teenust, mis aitavad lihtsustada igapäevast elu, tegeleda paremini äriga ning suhelda ametiasutustega. Avaliku sektori teenuseid konkureeris 22, erasektori teenuseid 39 ning kodanikuühiskonna teenuseid 6.
Konkursi žüriisse kuulusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) riigi infosüsteemide osakonna juhataja Aet Rahe, disainer ja ettevõtja Tõnu Runnel, kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg, ettevõtja Rain Rannu, World Summit Awardi esindaja Eestis Katri Ristal, Riigi Infosüsteemi Ameti analüütik Anto Veldre ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste osakonna juhataja Janek Rozov.
Konkursi ellukutsuja on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ning seda korraldasime meie, BDA Consulting OÜ.
Vaata ka videosid võitjatega https://www.facebook.com/ETeenus